Artiklid ja uudised

4351 - 4380 teemat 4949'st
Tahvlid koduseinal

Tahvlid koduseinal

Väga mugav on kinnitada märkmed magnetiga seinale. Keemiatööstus on siin appi tulnud ning spetsiaalse värviga saad kodus just sobiliku suurusega pinna seinal värvida magnet- või tahvelvärviga.
Värvi võid kanda igale seinale või esemele – mida siledam on pind, seda parem. Kui värvi grafiithall toon interjööri ei sobi, võid pinna tavalise seinavärviga üle võõbata –magnetnublakad hakkavad ikka selle külge. Pole vaja auke, tüübleid ega konkse, seintel saab postreid kas või iga päev vahetada.

Oivalised ornamendid

Oivalised ornamendid

Seinad on kodu raamid, mis loovad üldilme ja õhustiku – kas ergutava või rahustava. Ruumi kujundamisel saab meeleoluefekte luua erinevate tehnikate, värvide ja tekstuuridega. Šabloonid on ammu unustatud uus võimalus oma kodu modernseks muuta.
Šabloonvärvimist kasutatakse Eesti kodudes tänasel päeval veel suhteliselt vähe. Olgugi, et välja on antud erinevaid käsiraamatuid seinte dekoratiivse viimistlemise kohta, eelistab sisearhitekti Anneli Saluste sõnul suurem osa inimesi täna siiski tapeeti ja värvitud seina.

Ajatu muusa kunsti- ja külalislahke korter

Ajatu muusa kunsti- ja külalislahke korter

Kui keskmine kuukümnene ootab laiska pensioniiga, siis superlahe Jibby Beane paneks pigem jalga ühed oma arvukatest Vivienne Westwoodi ülikõrgete kontsadega kingadest ja pidutseks südamest. Ta on ju naine, kellest sai 50aastaselt moeetenduste modell ja kaasaegse Briti kunsti muusa. Lisaks kõigele lõbusale rabas Jibby meeletult tööd eduka kunstipromootorina ja müüs hulga oma klientide töid. “Ma ei sündinud, hõbelusika suus, sündisin ühetoalises korteris,” ütleb ta. “Olen lihtsalt töötav naine ja toimetan edasi, sest nii on vaja.”

Ülima lihtsuse võlu

Ülima lihtsuse võlu

Puhtad vormid ja värvid on Soome klaasidisainer Pertti Metsälampi kirg.
“Püüdlus lihtsuse poole on mu töö keskne juhtiv jõud,” ütleb Pertti Metsälampi. “See tähendab õilistamist – järele jääb vaid oluline. Puhas vorm on ilus ja jääb ajas püsima.”
Pertti Metsälampi oskab klaasi maailma kõige lihtsamasse ja ajatumasse vormi valada. See kunst on omandatud algselt Soome klaasikunsti legendi, akadeemik Tapio Wirkkala juures, kelle firmas Pertti töötas 1976-1984.

Imelised 38 m²

Imelised 38 m²

Aastal 1946 liideti Helsingi külge uusi piirkondi ja siis tekkis linnaosa nimega Etelä-Kaarela. 1950ndatel oli siin suur ehitustanner: väikeste majade ja neid ümbritsevate aedade vahele kerkisid korrusmajad. Aastal 1959 sai üks osa sellest piirkonnast elanike soovil ja Helsingi linnavalitsuse otsusega uue nime – Kannelmäki. Samal aastal ehitati siia ka esimene ostukeskus.
Peaaegu 50 aastat hiljem on ostukeskus oma paremad päevad seljataha jätnud, sellest ei jää sügisestel ja vihmastel päevadel oma nutvate nurkadega just kõige paremat muljet.

Viietärni sisekujundaja Meelis Press

Viietärni sisekujundaja Meelis Press

Kui heita Swissôteli 30. korruse restoranist hingemattev pilk meie pealinnale, näib see tilluke kui suvilarajoon. Ja kui kaeda maja seestpoolt, haarab vaatajat imetlus hotelli elegantsete terviklahenduste leidlikkuse üle. Ometi – mida kõike eriilmelist siit võib leida: 238 mugava ja eksklusiivse disainiga hotellituba, puuetega inimeste erivajadustele kohandatud toad, nõupidamisruumid, eraldi korrused suitsetajatele, sisseehitatud rõdud tõlkekabiinidega, spaa, spordisaalid ja saunad, n eli restorani-kohvikut-baari ja palju muud. Sellest kõigest õhkub l uksust, nagu viietärnihotellile kohane.

Alati haljas sulgjas nõelköis

Alati haljas sulgjas nõelköis

Sulgjas nõelköis (Epipremnum pinnatum ) on nii hästi vastupidav taim, et tema võimas elutahe ja -jõud lausa sümboliseerivad alanud kevadet. Inglased kutsuvad teda Kuradi luuderohuks, eestlased aga tihtipeale Tarzani köieks. Kagu-Aasia vihmametsades, kust taim pärit, ronib ta võimsa liaanina kuni 20 m kõrgusele. Ka toas võib ta mitme meetri pikkuseks venida. Taimel on kena kollasekirjute lehtedega sort `Aureum` ja valgekirjute lehtedega sort `Marble Queen`.

Elukoht välismaale

Elukoht välismaale

Viimasel ajal on paljudele Eesti inimestele muutunud kättesaadavaks soetada kinnisvara välismaale. Külastada vähemalt mõni kord aastas võõraid maid on pigem norm kui unistus. Sellega seoses on tekkinud ka huvi kinnisvara ostmise võimaluste vastu välismaal.
Kardetakse, et kauge riigiga kaasnevad keerulised asjaajamised ega tulda toimejuriidiliste nüanssidega. Kuigi ostutehing toimub võõral maal ning sellega seoses on ka tingimused teised, võib tehing usaldusväärse ning hea taustaga firma kaudu toimuda kliendi jaoks lihtsalt ja mugavalt.

Kuidas valida tööpinda?

Kuidas valida tööpinda?

Köögi tööpinna võiks valida sellise, mis sobib kõige paremini teie elustiiliga ehk siis sõltuvalt, kui palju te kööki kasutate.
Mõned aastad tagasi oli tööpindade valik väga limiteeritud – laminaat oli kõige kättesaadavam. Teisena kasutati naturaalset puitu. Ka täna on enamikes köökides laminaattööpinnad. Kuid nende värvi- ning tekstuurivalik on märksa laiem. Naturaalne puit on endiselt tööpinnana kasutusel, kuid eelolevate kõrval leiavad üha enam kasutust nii naturaalsest kivist tööpinnad kui ka kunstkivist. Roostevabast terasest kui klaasist.

AS Balteco tõi turule uued ja innovaatilised elektroonilised juhtimispaneelid EVO ja EVO+

AS Balteco tõi turule uued ja innovaatilised elektroonilised juhtimispaneelid EVO ja EVO+

Põhja-Euroopa juhtiva vannitootja AS Balteco insenerid on loonud kaks tänapäevast ja tehniliselt täiustatud elektroonilist juhtimispaneeli: EVO ja EVO+. Uusi elektroonilisi juhtimispaneele esitletakse 2. aprillil Tallinnas messil “Eesti ehitab 2008” Balteco messiboksis.
EVO ja EVO+ võetakse alates 1. aprillist 2008 kasutusele kõikides riikides, kuhu Balteco massaaživanne eksporditakse. Möödunud aastal eksportis Balteco oma toodangut 22 riiki, sealhulgas Venemaale, Ukrainasse, Lätti, Leetu, Soome, Rootsi, Soome, Norra, Poola ja Taani.

KUIDAS TAASTADA TOOLI

KUIDAS TAASTADA TOOLI

Peaaegu igaühel meist on kodus mõni vana mööbliese, mis vajaks korda tegemist või lihtsalt veidi kõpitsemist. Kui ei ole võimalust lasta asjatundjatel seda korda teha, siis tuleb saada üle hirmust ning proovida enda käteosavust ja ilumeelt. Raskem on muidugi siis, kui ei olda teadlik puidutöötlemise põhitõdedest. Aga kui piisavalt tahtmist on, siis saab üle sellestki lüngast. Vana asja taastamise juures tuleks kindlasti jälgida, et mööbliese ei kaotaks oma ajaloolist hõngu, mis sellele esemele ju tegelikult väärtuse annabki. Kõige parem näide siinkohal oleks ehk, tooli restaureerimine.

UUSTULNUK NÕMME MÄNDIDE ALL

UUSTULNUK NÕMME MÄNDIDE ALL

Kahe tänava kohtumisnurgas oli varem suur räämas kinnistu, mis jagati kolme eramu vahel. Esialgu pidi arhitekt Martin Aunin kavandama kõik kolm eramut sarnases võtmes, et tekiks tervikliku hoonestuse ja haljastusega ala. Praeguseks on valmis vaid üks majadest, mis loodetavasti näitab kvaliteetset suunda teistelegi.
Uus säravvalge maja on pööranud tänava poole selja – mõlemad tänavale näha olevad fassaadid on suletud ilmega. Pilku püüab vaid muutuva kõrgusega karestatud betoonpind. Seevastu aia poole avanevad täies ulatuses ainult klaasfassaadid

REFORMITUD TÜÜPMAJAD

REFORMITUD TÜÜPMAJAD

Eesti ekspressi arhitektuuritoimetaja Karin Paulus ei saanud esimesel korral arugi, et tegu on tuunitud nõukaaegsete elamutega.
Haapsalu Kastani elurajoon ausalt öeldes suurepärase imagoga silma ei hakka. Kuigi rohelust on palju, tunduvad suured korterelamud väikelinna mastaape arvestades suisa kohatud. Kui ruumi on laialt käes, aga inimesi mitte eriti, siis tundub üpris arutu rahvast paneelikatesse ja hruštšovkadesse virnastada, aga eks see ole nõukogude pärand.

OMA MAJA VANALINNAS

OMA MAJA VANALINNAS

Tallinnas Rüütli tänaval, Niguliste kiriku ja Rootsi-Mihkli kiriku vahelisel tänavalõigul asub üks keskaegne hoone, kus alles mõne nädala eest lõpetati restaureerimistööd. Rüütli 12 restaureerimine kestis oodatust märksa kauem, võttes koos uuringute läbiviimise ja vahepealsete pausidega ehituses aega ligi kaheksa aastat. Ette rutates peab mainima, et siinkohal kehtib banaalsena kõlav vanasõna „kaua tehtud, kaunikene”. Uushoonestusest kõneldes, vähemalt arhitektuuriväljaannetes, on esikohal arhitekti kui Looja mõte ehk Idee, millest parematel juhtudel siis arendaja kui arhitekti käepikenduse kaasabil vormub Maja.

4351 - 4380 teemat 4949'st