Põrandamaalingud on unustatud klassika

Põrandamaalingud on klassikaline ja teenimatult tähelepanuta jäänud kaunistus­võte, mis aitab liigendada ruumi ja toonitada laudpõranda ilu.


Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiate konkursil 2004 ajaloolise interjööri preemia pälvinud Tartu Mänguasjamuuseumi sise­kujunduse autorid Tea Tammelaan, Krista Lepland ja Malle Jürgenson (Laika, Belka & Strelka OÜ) tellisid maalitud põrandavaiba kunstnik Kai Kaljolt. Niisuguses muuseumisaalis ajaksid sajad tõttavad-ruttavad jalapaarid põrandavaiba sassi ja porisel ajal oleks seda keeruline korras hoida. Nüüd ehib Kai Kaljo kavandatud maaling muuseumi linnalaste mänguasjade saali.


Tänapäevase palkmajast maakodu lakitud põrandale on joonistatud delfiinid, mis inspireeritud maailma loomise legendist. Idee sündis Heli Tuksami ja maja sisekujundaja Kersti Lootuse ühistööst. Siingi vormistab põrandamaaling ruumi ja paistab silmale kui vaip.


Tartu Kivi tänava juugendmajas on põrandale maalitud ruumi kokkuvõttev bordüür, mille korrapärased mustrid meenutavad vaibaornamenti.

“Kõigepealt peitsisime õlitaud pinnad, seejärel kandsime õlivärviga kujundid ja mustrid,” meenutab tööde kulgu Heli Tuksam.


Kadrioru puumaja magamistoas maalis sisekujundaja Madis Liplap trafarettidega õlitatud põrandale kimbust pillatud tulbid. Lihtne ja armas meeleolu loov pilt täidab kenasti väärika vanaaegse laudpõranda!

Šabloon ja õlivärv aitavad
Maalitud põrandad on levinud Soomes ja Rootsis. “Muistsetel aegadel püüti just seda tehnikat maaliga jäljendada, eriti vaesemates mõisates, suurtaludes,” täheldab Tartu Kõrgema Kunstikooli maaliosakonna juhataja, kunstnik ja restaureerija Heli Tuksam.

Maalinguid võib kanda nii naturaalsetele viimistlemata laudadele kui ka õlitatud või õlivärviga värvitud põrandatele. Esimesel juhul tuleb enne maalima asumist lauad kruntida, sest muidu võib peits või värv hakata mööda puusüüd jooksma ning sellise vea parandamine on juba keeruline töö. Krunt valitakse vastavalt töötlusmaterjalidele – lakitud pindu krunditakse enne lahusti ja laki seguga, põrand, mida kavatsetakse peitsida ja õlitada ka krunditakse samade materjalidega, ainult õlitatud kujul. Õlitatud pinnal võib värvile sisse segada tugevdajat, kui kaetakse väiksemaid pindu. Krundiga antakse põrandale ka põhitoon, millele hiljem kantakse õlivärviga maaling. Olenevalt mustrite keerukusest kasutatakse selle tööetapi tegemisel jooniseid, ðabloone. Mõnedes sisustuspoodides ja värvipoodides on ðabloone ja mustreid isegi müügil, aga samahästi võib ise neid paberile joonistada. Paberðabloone soovitab Heli Tuksam värnitsaga immutades tugevdada. Ðabloone võib välja lõigata ka koopia­kilest.

Et põrandamaalingud annavad meeleolu ning vormistavad terve toa, tuleb seepärast kujundeid valides arvestada ka mööbli paigutusega. Kujundite tugevdamiseks need lakitakse (värvitud ja lakitud) või õlitatakse üle: “Minu kodus on põrandamaaling maas juba üle kümne aasta ja siiamaani on see vastu pidanud,” ütleb Heli Tuksam.

“Maalingutega põrandaid ilmestada on vana klassikaline võte,” nendib Heli Tuksam. “Nendega saab rütmida põrandaid: jagada alasid sektoriteks ja tuua välja erinevaid ruumiaktsente. Näiteks paika panna logistika, tähistada käiguteid, märkida sõlmpunkte, pöördeid koridorides või viidata kohvinurgale,” pakub Heli Tuksam.

Tuuli Puhvel Tartu Kõrgemast Kunstikoolist kinnitab, et maalitud põrandad on asendamatud kohtades, kus põrandavaiba kasutamine on tülika, näiteks väiksemates sopilistes avalikes ruumides. “Teinekord väärivad laiad põrandalauad ehedalt eksponeerimist ja on palja jala all soojad,” nendib Puhvel.

Kujund tuleb lakkida

Põrandamaalingu valmimise käik:
-Mustrite, kujundite maalimine põrandale. Selleks kasutatakse õlivärvi või peitsi, mis kantakse põrandale pintsli või šablooni abil.
-Õlivärviga kaetud maalingute tugevdamiseks lakiga katmine, et tekitada kaitsekiht.
-Kogu ruumi põranda lõppviimistlemine (lakkimine või õlitamine).

www.aripaev.ee