Terviklahendused teevad elu lihtsamaks

Uue vannitoa ehitamisel või vana remontimisel peetakse väga oluliseks sobivate plaadilahenduste ja toonide kokkusobitamist. Vannitoa toimivuse seisukohalt on aga sama oluline või veelgi tähtsam see, mis plaatide alla jääb. Enamasti teatakse, et puit ja puitlaastplaat vannitoa konstruktsiooni ei sobi. Niiskuse muutused toovad kaasa puidu elamisest tingitud praod ja nihked plaatkattes ning loovad soodsad tingimused hallitusseente arenguks.

Kui konstruktsiooni sobivuses märga ruumi on veendutud, tuleb järgmise sammuna valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Siinkohal on alati õigem ja turvalisem valida tootja kes suudab pakkuda kõiki vajaminevaid tooteid. Sel juhul on toodete omavaheline kokkusobivus tootja poolt testitud ja garanteeritud ning võimalike probleemida korral abi saamine tagatud. Õiged töövõtted ja lisainformatsiooni leiab tööjuhisest.

Ehitusstandardid näevad ette, et ruumis, kus seinale või põrandale satub vett, tuleb plaatkatte alla teha elastne ja vettpidav hüdroisolatsioon. Seda põhjusel, et vuukides kasutatav vuugisegu on poorne ning ei kujuta endast veele ja niiskusele kuigi suurt takistust. Vesi imendub plaadivuugist läbi juba 20-30 minuti möödudes ning kahjustab allolevat konstruktsiooni, mis sageli on ehitatud niiskustkartvast kipsplaadist. Esmalt tulekski otsustada, millistel pindadel piisab kaitseks niiskustõkkest ning kus tuleb kasutada hüdroisolatsiooni.

Lihtne reegel on järgmine: hüdroisolatsioon tuleb teha lausvee või veepritsmetega kokkupuutuvatele pindadele, niiskustõkkega käsitletakse veeauruga kokkupuutuvad pinnad. Duširuumi puhul seega hüdroisoleeritakse põrand, dušitagune sein ning kraanikausi ümbrus.
Pritsimispiirkonnas tuleb nii seintel kui põrandal teha hüdroisolatsioon.

Juhul, kui vesi voolab põrandas paiknevasse trappi, peab põrandal olema hüdroisolatsioon kogu pinna ulatuses ning ulatuma seintele vähemalt 100 mm kõrguseni. Nii moodustub veekindel kauss. Seina hüdroisolatsioon tuleb ühendada põranda omaga viisil, mis väldib seinalt valguva vee sattumise põranda hüdroisolatsioonikihi alla.

Tähelepanu tuleb pöörata ka hüdroisolatsiooni ja põrandatrapi ühenduskohale, mis peab olema nii veekindel, et isegi juhul, kui veetasapind trapis tõuseb ühenduskohast ülespoole, ei pääse vesi hüdroisolatsioonist allpool asuvatesse konstruktsioonidesse.

Niiskustõke KERASTOP moodustab pinnale kantuna niiskuskindla kihi, mille peamiseks ülesandeks on tõkestada kahjuliku niiskuse siirdumine kas kapillaaride kaudu või imendumise teel aluskonstruktsiooni. Kuna niiskustõke on üsna vedel, moodustab see pinnale üsna õhukese kihi (0,1...0,2 mm), ega kujuta endast seetõttu kuigi suurt takistust lausveele. Niiskustõke suudab aluspinda efektiivselt kaitsta ainult veeauru eest.

Hüdroisolatsioonimastiks FIBERGUM moodustab veekindla, veesurvele vastupidava kihi, mille peamiseks ülesandeks on ehituskonstruktsioonide kaitsmine lausvee kahjuliku mõju eest juhul kui konstruktsiooni pinnale koguneb vett. Veetõkke puhul on tegemist paksu mastiksiga, mis pinnale kantuna moodustab paksu (0,8...1 mm), kummitaolise, elastse ja vettpidava kihi.

Näiteks duširuumi puhul hüdroisoleeritakse põrand, dušitagune sein ning kraanikausi ümbrus. Juhul, kui vesi voolab põrandas paiknevasse trappi, peab põrandal olema hüdroisolatsioon kogu pinna ulatuses ning ulatuma seintele vähemalt 100 mm kõrguseni. Nii moodustub “veekindel kauss”. Seina hüdroisolatsioon tuleb ühendada põranda omaga viisil, mis väldib seinalt valguva vee sattumise põranda hüdroisolatsioonikihi alla.

Tähelepanu tuleb pöörata ka hüdroisolatsiooni ja põrandatrapi ühenduskohale, mis peab olema nii veekindel, et isegi juhul, kui veetasapind trapis tõuseb ühenduskohast ülespoole, ei pääse vesi hüdroisolatsioonist allpool asuvatesse konstruktsioonidesse.

Niiskustõkke ja hüdroisolatsioonimastiksi erinevus seisneb ka aluspindade käsitlemises. Kuna niiskustõke on vedel, nakkub ta aluspinnaga hästi, sidudes aluspinnal oleva tolmu. Enne hüdroisolatsioonimastiksi pinnalekandmist tuleb tasandussegu või tsementalusel pahtlipinnad kindlasti kruntida hüdroisolatsiooni tootja poolt ettenähtud viisil, et siduda materjalide pooridesse ja õnarustesse jäänud lahtine tolm ning tagada materjalide piisav omavaheline nake. Kiilto FIBERGUM PRIMER on spetsiaalne nakkedispersioon, millele on antud oranz värvus, et töö tegemise käigus oleks hõlbus jälgida, kas kõik vajalikud pinnad on nakkedispersiooniga käsitletud.
Põrandakütte olemasolul tuleb see 2-3 päeva enne hüdroisolatsiooni- ja plaatimistöid välja lülitada. Kütte võib uuesti aste-astmelt sisse lülitada u. nädal pärast plaatide vuukimist.

Aluspinnas olev põrandaküte ja hüdroisolatsioonikiht nõuavad plaadisegult häid nakke- ja elastsusomadusi. Plaadisegu kvaliteedis tingimine võib mõningate aastate möödudes kaasa tuua uue täiendava remondi vajaduse. Soodsaim Kiilto toode plaatide kinnitamiseks hüdroisolatsioonikihile on mittevalguv plaadisegu Kiilto Pro Fix. Mittevalguva segu puhul ei vaja plaadid toestamist ning isegi värskele segule asetatud plaat ei vaju allapoole ja püsib oma kohal. Selles on abi näiteks juhul kui plaate on vaja kinnitada uste ja akende kohal olevatele seinapindadele. Inimesele, kes vajab väiksemat kogust plaadisegu, sobib 5 kilogrammisesse plastnõusse pakendatud Kiilto Ultra Fix. Seda on mugav kasutada, kuna tootepakend sobib hästi segamisnõuks. Klaasmosaiikplaatide ning marmori kinnitamiseks sobib hästi valge kergplaatimissegu Kiilto Super W. Kui plaatimisega on kiire saab abi Kiilto Presto Fix – kiirplaatimissegust, mis võimaldab plaaditud pinna kasutusele võtta juba 4 tunni möödudes.

Lisainformatsiooni leiate kaupluses olevatest Kiilto Fibergum tööjuhistest ning asjatundlikult müügipersonalilt. Jõudu tööle!

KIILTO EESTI
Aadress: Läike tee 4, Rae vald 75310
Telefon: 603 1900
kiilto@kiilto.ee
www.kiilto.ee