Hüdroisolatsioon – kuidas teha kvaliteetselt ?

Saunu, vannitube, duširuume jt märgi ruume planeerides tuleb tagada konstruktsioonide veekindlus. Pinda ei saa vettpidavaks keraamiliste plaatide paigaldamisega, kuna plaadisegu ning vuukide täitmiseks kasutatav tsementalusel vuugitäidis on poorne ja loob veele ja niiskusele suurepärase tee aluspinda tungimiseks. Niiskuskahjustuste, hallituse ja bakterite tekkimise vältimiseks tuleb märgades ruumides plaatide alla alati paigaldada hüdroisolatsioon.
Plaatide aluspinna hüdroisoleerimiseks on kõige mugavam kasutada võõbatavaid hüdroisolatsioonimastikseid. Võõbatavad hüdroisolatsioonimastiksid võivad olla valmistaud bituumeni või sünteetilise kautšuki baasil. Siseruumides tervisele ohtlikke bituumenmastikseid kasutada ei tohi, seetõttu leiavad artiklis põhjalikumat käsitlemist sünteetilise kautšuki baasil valmistatud vesialuselised hüdroisolatsioonimastiksid.

Hüdroisolatsiooni nõuded
Uued materjalid on leevendanud ehitajate probleeme niiskete ruumide nagu saunade, pesulate, duširuumide jt ehitamisel ning viimistlemisel. Märgade ruumide konstruktsioonile esitatavad nõuded leiame eelmisel aastal välja antud ViimistlusRYL 2000-st, mis määrab ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.
ViimistlusRYL-i põhjal võib välja tuua järgmised hüdroisolatsiooni põhiprintsiibid:
• Kui märgades ruumides seina- ja põrandakate ei toimi hüdroisolatsioonina, tuleb seintele ja põrandale teha eraldi hüdroisolatsioon.
• Seintel tuleb hüdroisolatsioon teha veepunktist horisontaalsuunas vähemalt 1,5 m kaugusele kogu seina kõrguselt.
• Põrandale tuleb hüdroisolatsioon teha kogu põrandapinna ulatuses ning tuua seinale vähemalt 100 mm ulatuses
• Põrandatrapp tuleb hüdroisolatsiooniga liita nii, et vesi valguks trappi hüdroisolatsioonikihi ja põranda viimistluskihi pealt. Hüdroisolatsiooni ja trapi liitekoht peab olema nii tihe, et vesi ei pääse tarindisse ka siis, kui selle tase tõuseb liitekohast kõrgemale.

Kriitilised detailid
Ehitusturul pakutakse tänapäeval mitmeid erinevaid hüdroislatsioonitooteid. Kvaliteetse tulemuse saamiseks ei piisa ainuüksi töömehe hoolikusest, vaid töö sooritaja peab tundma põhjalikult kasutatava hüdroisolatsioonimastiksi omadusi, paigaldustehnoloogiat ning oskama õigesti hüdroisoleerida kriitilisi detailkohti.
Järgnevalt enim probleeme valmistanud detailide hüdroisoleerimise võimalustest.

Põrandaküte
Põrandaküte tuleb alati paigaldada hüdroisolatsoonikihist allapoole. Hüdroisolatsioonikiht kaitseb kaablit vee eest ning hoiab kaabliisolatsiooni vigastuse korral ära elektrilöögi ohu. Tänu hüdroisolatsioonikihile on põrandakütte efektiivsus kõrgem, kuna küte ei pea kuivatama märga betoonikihti. Põrandaküttekaablid peavad jääma igast küljest tasandusseguga ümbritsetuna tervenisti tasandussegu sisse. Mida sügavamal on kaablid, seda ühtlasemalt soojeneb põrand. Soovitatav segukihi paksus kaablite peal on ca 3 cm. Kallete valamiseks ja põrandaküttekaablite uputamiseks sobivad elastsed kiudarmatuuri sisaldavad põrandatasandussegud, mis vähendavad põrandasegu pragunemisriski. Peale kallete valamist peavad trapp ja põrand olema täpselt samas tasapinnas, et trapi ja hüdroisolatsiooni liitekoht tuleks kvaliteetne. Et aluspinna krunt ja mastiks saaksid normaalselt kuivada ja toimida, tuleb põrandaküte välja lülitada 2 päeva enne hüdroisolatsioonitöödega alustamist. Sisse võib kütte uuesti lülitada nädal peale plaatimist, alustades madalast temperatuurist ja siis astmeliselt temperatuuri normaalseks tõstes.

Põrandatrapi liitekoht
Hüdroisolatsiooni vettpidavuse kriitilisem koht on trapi ja hüdroisolatsiooni liitekoht, mis peab jääma täiesti veekindel. Trapp peab olema varustatud kummitihendi ja pingutusrõngaga. Kui on kahtlus, kas antud trapp sobib hüdroisolatsiooniga, tuleks nõu küsida trapi maaletoojalt või hüdroisolatsioonimastiksi müüjalt. Et saada veekindlat ja tihedat liitekohta, peab hüdroisolatsioonikihi paksus trapi kohal olema vähemalt 1,5 mm. Trapi tihendamiseks on spetsiaalsed trapitugevdustükid, mis paigaldatakse märjale mastiksile ja hõõrutakse kinni (vt joonist). Alles siis, kui mastiks on täielikult kuivanud, lõigatakse trapi kohale auk ja hüdroisolatsiooni ääred painutatakse trapi sisepinnale üle kummitihendi ja kinnitatakse trapiga kaasasoleva pingutusvõruga. Plaatimise käigus paigaldatakse trapi peale metallist või plastist trapikaas. Trapikaas tuleb aluspinnale kinnitada plaatimisseguga mitte silikooniga. Silikoon takistab plaatide all voolava vee pääsemist trappi.

Toruläbiviikude isoleerimine
Torudes voolav vesi tekitab vibratsiooni. Kuuma ja külma vee mõjul torud paisuvad ja kahanevad. Toruümbruse mikropragude vältimiseks tuleb kõik seintes või põrandal olevad toruläbiviigud alati armeerida tugevduskangatükkidega. Selleks lõigatakse ca 10x10 cm suurune tükk tugevduskangast, mille keskele lõigatakse 4 mm toruläbiviigust väiksem auk, et kangatükk jääks tihedalt toru ümber. Tugevduskangatükid kinnitatakse värskele mastiksile ning hõõrutakse hoolikalt pintsliga kinni.

Plastkatte ja võõbatava hüdroisolatsiooni ühendamine
Sageli on märgades ruumides põrandale paigaldatud plastkate ning seintele keraamiline plaat. Keraamiliste plaatide taha tehakse hüdroisolatsioon ning plaatide vuukidest läbitungiv vesi valgub mööda hüdroisolatsiooni alla. Seinahüdroisolatsiooni ja plastkatte ühenduskoht tuleks teha veekindel, et plaatide tagant allavalguv vesi ei pääseks põrandakatte alla ega kahjustaks konstruktsiooni (vt joonis). Selleks pahteldatakse plastkatte ülaserv niiskuskindla valmispahtliga laugeks, seejärel seinapind ja keraamiliste plaatide alla jääv plastkatte osa krunditakse nakkedispersiooniga ning võõbatakse hüdroisolatsioonimastiksiga vastavalt juhisele. Plastkatte ja niiskuskindla pahtli liitekoht armeeritakse ka tugevduslindiga. Hüdroisolatsioon kantakse ca. 5 cm ulatuses ka plastkattele. Nüüd voolab seina mööda allavalguv vesi plastkattele ja sealt edasi põrandatrappi. Keraamiliste plaatide alumist äärt ei tohi hermeetikuga tihendada nagu sageli praktikas on tehtud. See ei lase plaatide alla sattunud veel ära voolata ning plaatide taha moodustub pidevalt märg ja hallitusohtlik keskkond.

Hüdroisolatsioonimastiksi nakkumine aluspinnaga
Sageli tekitab probleeme hüdroisolatsioonimastiksi halb nake aluspinnaga. Hüdroisolatsioonikiht ei ole kinnitunud aluspinnale piisavalt tugevasti ning tuleb lahti väikseimagi konstruktsiooninihke puhul. Halb nake on tavaliselt põhjustatud kahest tegurist: murenev või nõrk aluspind või vale kruntimisvahendi kasutamine. Igal hüdroisolatsioonitootjal on välja töötatud paigaldusjuhend, kus on kirjas ka kruntimiseks sobivad tooted. Paigaldaja peaks alati koos kasutama sama tootja kruntimisvahendit ja hüdroisolatsioonimastiksit. Loominguline lähenemine võib kaasa tuua ainult nakkeprobleemid.

Kihi paksus
Hüdroisolatsioon jääb vettpidav ainult eeldusel, et pinnale on kantud piisavalt paks kiht mastiksit. Kihi minimaalne paksus on seintel 0,5 mm ja põrandal 0,8 mm. Põrandatrapi kohal 1,5 mm. Kihi paksuse määrab tootja poolt antud mastiksi kulunorm. Seetõttu tuleks töötades pidevalt jälgida kulunormi – seintel peab ühele ruutmeetrile kuluma 0,7 l ja põrandal 1 l. Kui tegelik kulu tuleb väiksem, tuleb pinnale kanda lisakihte.

Töö järjekord
Töö järjekorrast kinnipidamine aitab vältida valmis hüdroisolatsioonikihi kahjustumist plaatide lõikamise ja vuukimise käigus. Plaate lõigates pudeneb põrandale plaaditükke, mis võivad rikkuda elastse hüdroisolatsioonikihi. Esmalt tuleks alati käsitleda seinad – hüdroisoleerida ja plaatida, v.a. seinaplaatide alumine rivi, mis paigaldatakse viimasena peale põranda plaatimist. Seejärel hüdroisoleerida põrand ja plaatida ning vuukida.

Tugevduskanga paigaldamine
Sise- ja välisnurkades, töövuukides ja erinevate materjalide liitumiskohtades tuleb kasutada tugevduskangast. Ehk siis tugevduskangas tuleb paigaldada igale poole, kus liituvad erinevad materjalid ning kus esineb deformatsioonirisk. Osad tooted nõuavad lisaks ka kogu põrandapinna armeerimist tugevduskangaga. Tugevduskangas peab olema mastiksiga täielikult läbi imbunud, et moodustuks ühtne, homogeenne kiht. Tugevduskangas tuleb hoolikalt suruda värskesse hüdroisolatsioonimastiksisse nii, et kanga alla ei jääks õhutaskuid ja kangas ei jääks kortsu. Kortsude ja õhutaskute kohal ei jää hüdroisolatsioonikiht veekindel. Kortsus ja ebatasasele kangapinnale ei ole võimalik keraamilisi plaate kvaliteetselt paigaldada. Harva on aga pinnad niivõrd sirged, et õnnestub täielikult vältida kortsude tekkimist. Kui kangas jääb pinnal kortsu, tuleb noaga teha sisselõige ja tõsta kanga ääred üksteise peale ning hõõruda mastiksiga kinni. Tugevduskangale võib sisselõikeid teha, kuna veekindluse tagab siiski hüdroisolatsioonimastiks.

Sertifitseeritud lahendused
Hüdroisolatsioonil on kriitiline roll kogu märja ruumi toimivuses. Hüdroisolatsioon peab moodustama ühe osa toimivast tervikust, kuhu kuuluvad lisaks ka nakkedispersioonid, niiskuskindlad pahtlid, tasandussegud, plaatimissegud ja vuugitäidised, loomulikult ka puhastus- ja hooldusvahendid. Kogu märja ruumi tootepakett tuleks valida ühelt tootjalt, sel juhul on tagatud toodete omavaheline kokkusobivus ja toimivus. Lisaks tootjapoolsetele testidele tasub uurida, kas pakutav hüdroisolatsioonisüsteem on sertifitseeritud ka mõne erapooletu riikliku uurimiskeskuse poolt. Erapooletu sertifitseerimisorganisatsiooni poolt väljastatud sertifikaat näitab, et toode vastab valmistaja poolt reklaamitud omadustele ning toodet on katsetatud ka pideva veekoormuse all ning leeliselises keskkonnas. Sellega on antud garantii, et sertifitseeritud tooteid kasutades saavutatakse vettpidav ja kauakestev tulemus. Lisaks on testitud ja sertifitseeritud enamlevinud trapitüüpide ja hüdroisolatsioonimastiksite ühenduse veekindlus ning mitmesugused märgade ruumide konstruktsioonidetailid. Lähemalt saab tutvuda hüdroisolatsiooni sertifikaatide ja detailipiltidega Kiilto Eesti koduleheküljel: www.kiilto.ee


KIILTO EESTI
Aadress: Läike tee 4, Rae vald 75310
Telefon: 603 1900
kiilto@kiilto.ee
www.kiilto.ee