Artiklid: korter

Evari Ehitus annab nõu, millal on aeg mõelda kortermaja katuse renoveerimisele ja kuidas seda õigesti teha

Evari Ehitus annab nõu, millal on aeg mõelda kortermaja katuse renoveerimisele ja kuidas seda õigesti teha

Igal katusel on oma eluiga, mis jääb sõltuvalt materjalist, paigaldusest, asukohast ja hooldusest 10 - 40 aasta vahele. Seejärel on käes aeg katuse vahetamiseks või renoveerimiseks - seejuures võivad katused vananeda nii füüsiliselt kui moraalselt. Millal on õige aeg mõelda katuse uuendamisele ja kuidas ehitada tõeliselt pikaajalist katust, räägib üle 25 aasta katuste ehitamisega tegelenud OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala.

Korter Rosenbergi villas

Korter Rosenbergi villas

Viljandis on ordulossivaremed, kaunis loodus, paadimehe legend ja igasuvine folkfestival. Lisaks sellele on Viljandis säilinud palju sajandivanust elamuarhitektuuri, mille loodud idülliline pilt konkureerib täiel määral Eesti kuurortlinnade parimate vaadetega. Uhkemad näited linna omaaegsest elamuarhitektuurist paiknevad ürgoru nõlval, Trepimäe kandis. See on ilmselt üks atraktiivsemaid linnaosi Viljandis. Tänavad siinsete majade vahel on kitsad ja käänulised. Kruusa ja munakivisegune konarlik teekate ei rõõmusta tõenäoliselt autoomanikke, küll aga lisab jalutuskäikudele romantikat.

Ajatu muusa kunsti- ja külalislahke korter

Ajatu muusa kunsti- ja külalislahke korter

Kui keskmine kuukümnene ootab laiska pensioniiga, siis superlahe Jibby Beane paneks pigem jalga ühed oma arvukatest Vivienne Westwoodi ülikõrgete kontsadega kingadest ja pidutseks südamest. Ta on ju naine, kellest sai 50aastaselt moeetenduste modell ja kaasaegse Briti kunsti muusa. Lisaks kõigele lõbusale rabas Jibby meeletult tööd eduka kunstipromootorina ja müüs hulga oma klientide töid. “Ma ei sündinud, hõbelusika suus, sündisin ühetoalises korteris,” ütleb ta. “Olen lihtsalt töötav naine ja toimetan edasi, sest nii on vaja.”

EESTI ARHITEKTI KUJUNDATUD KORTER HELSINKIS

EESTI ARHITEKTI KUJUNDATUD KORTER HELSINKIS

Helsinki kesklinnas, Hakanieme linnaosas paikaneb 1920-30ndatel ehitatud tagasihoidlikus juugendmajas korter, mille on tänapäevaseks projekteerinud eestlannast arhitekt Siiri Nõva. Soome abielupaar ei valinud Eesti arhitekti Helsinki korterit kujundma juhuslikult. Siiri Nõva on tellijale, kelle põhiline elukoht Eestis, kujundanud eelnevalt mitu õnnestunud objekti. Pererahvas nimetab ise Helsinki korterit peatuskorteriks. Paikselt ja pikki perioode siin ei elata, pigem tullakse aeg ajalt käima.

Argipäeva vidinate mürata korter

Argipäeva vidinate mürata korter

Neist vähestest elamistest, mida Pille Lausmäe kujundanud on, loeb ta seda Kadriorus asuvat poissmehe korterit kõige ideaalilähedasemaks. “Koht ise tingis, et eluruume vaadata hoopis iseäraliku pilguga. See oli tükk loodusest, mis tungis korterisse igast kaarest. Visuaalselt ideaalset vaatepilti rõhutas veel terrass, mis kulges korteri kõikidel välisseintel. Aga loodus ei pääsenud mõjuma, ta oli kängitsetud ja varjatud. Korteriomanikust poissmehe ostutehingu põhiliseks ahvatluseks oligi võimalus, et ostnud linnakorteri, sai ta maamajale omase väljavaate.”

Kanadega vintage-­hoov Pärnus meelitab värvide, mõnusa meeleolu ning toiduga

Kanadega vintage-­hoov Pärnus meelitab värvide, mõnusa meeleolu ning toiduga

Kunstnik Kadi ja tema kaasa Martin Maripuu kutsuvad kord aastas oma värvikasse koduhoovi külla. Esimest korda avasid nad Pärnu tänavafestivali Augustiunetus ajal kodukohviku kolm aastat tagasi ja arvasid esialgu, et kes ikka teisele poole jõge Räämale tuleb– aga tulijaid oli. Juba kohviku pildid meelitasid, olles segu pööraselt värvilisest vintagest, mõnusast õueelust, heast toidust ja lahedast rahvast. Ning kanadest, kes on seal kaheksakesi vabalt ringi siblimas.

Talvised müüritööd

Talvised müüritööd

AEROC plokkide talvise paigalduse reeglid on põhimõtteliselt samad, mis teistelgi ehitusplokkidel. Madalatel temperatuuridel alla +5ºC tuleb müüriladumisel kasutada spetsiaalseid külmalisanditega kuivsegusid, arvestada tuleb valmis segude lühema kasutusajaga ning täiendavalt tuleb soojendada paigaldatavate plokkide kokkuliimitavaid pindu ja kaitsta laotavat müüritist tuule ning sademete eest. AEROC plokkidest seinu ei soovitata laduda -10ºC madalamatel temperatuuridel.

JÄMERÄ maja Männikul

JÄMERÄ maja Männikul

Jätkame JÄMERÄ majade tutvustamisega. Seekord on jutuks armas majake Männikul, Tallinna külje all. Majaomaniku enda kommentaar oli: „..peamisteks argumentideks valikul oli, et tegemist on kivimajaga ning samuti see, et Jämeral on mitmeid valmisprojekte, mille vahel valida.'' Tagantjärele võib ka öelda, et hinna ja kvaliteedi suhe oli parim, oleme makstud hinna eest saanud endale väga meeldiva, sooja ja hästi ehitatud (seda ka ehitusjärelevalve hinnangul) maja."

Klassikaline lihvitud  travertiin

Klassikaline lihvitud travertiin

Travertiin on lubjarikkast allikaveest väljasettinud lubjast tekkinud settekivim ning koosneb sarnaselt lubjakivile ja marmorile kaltsiidist. Värvitoonilt on travertiinid enamasti hallid, valkjad, beežikad ja pruunid, kuid esineb ka teistes toonides travertiine. Sellele naturaalkivile iseloomulikud omadused annavad igale ruumile lisaväärtuse, sobides hästi erinevatesse majatüüpidesse - nii traditsioonilisemasse suvekodusse, kui ka kaasaegsesse linnakorterisse.

Suvi Tapeedistuudios - suvised tapeedid ka kangad

Suvi Tapeedistuudios - suvised tapeedid ka kangad

Tapeedistuudio suvised pakkumised lubavad palju rikkalikku ja põnevat tapeeditrendides, lisaks valiku tapeedikollektsioone koos tekstiilide, vaipade ja aksessuaaridega kogu inetrjööri sisustamiseks. Helged värsked toonid, taimeornamentika ja graafilised mustrid, triibud-täpid-ruudud, linnud ja liblikad, sikk-sakk muster, etnilised ornamendid, lapi- ja kollaažitehnika, akvarellmaalilised või gobelääni ja kotiriide mustrid – nendega saad luua suviselt rõõmsameelse interjööri, mis jääb toonust tõstma ka pimedal sügis-talvel.

Osale konkursil Kodu Kauniks 2014!

Osale konkursil Kodu Kauniks 2014!

Nüüd on aeg võtta vastu otsuseid, osaleda ühel tõeliselt heas ettevõtmises ja saada teenitud tasu tehtud töö eest! Konkurss Kodu Kauniks 2014 on alanud! Ootame võistlusele osalema kõiki toredaid ja tublisid kodu- ja aiahuvilisi, olenemata vanusest, elukohast või perekonna suurusest. Auhinnafond on sel aastal 20 000 eurot ning lisaks pea- ja eripreemiatele saavad auhinna ka kõik konkursil osalejad. Aita leida ja tunnustada ilusaid kodusid, huvitavalt kujundatud aedu ja põnevaid ideid!

2014 on Jämerä-kivimaja jaoks juubeliaasta

2014 on Jämerä-kivimaja jaoks juubeliaasta

2014 on Jämerä-kivimaja jaoks juubeliaasta. Jämerä sai 40 aastaseks. Selle aja jooksul on Jämerä kontseptsiooni järgi projekteeritud ja ehitatatud Soomes tuhandeid maju. Juubeliaasta puhul käib Soomes konkurss, mille käigus kogume lugusid Jämerä majadest ja jagame neid teiega. Jämerä korraldab Soomes majaesitlusi mitu korda kuus, mille käigus on võimalik tutvuda Jämerä tehnoloogia järgi ehitatud majaga nii väljast kui ka seestpoolt.

Kaasaegne väliköök põlistalus

Kaasaegne väliköök põlistalus

„Suvel käime nüüd suures majas ainult magamas,“ ütleb Lahemaa põlistalu pererahvas, kes rajas endise abihoone asukohta tänapäevase väliköögi. Juunikuu Kodukiri kutsub külla välikööki-õuetuppa Lahemaa vanas talus. Lisaks kutsutakse külla kuurortistiilis suvekoju Haapsalus, lugeda saab lustakaid sisustuslahendusi pakkuvast noortekorterist, laste mängumajast, kangastega efektsuse loomisest, elektripirni kasutamisest šiki vaasi loomisel, suveaedadest ja -toitudest.

Seinamaalingud: Kuidas kanda värv seinale?

Seinamaalingud: Kuidas kanda värv seinale?

Kuna seina pind on krobeline on sinna raske teha seinamaalingu eeljoonistust harilikuga nagu me paberil harjunud oleme. Samuti jääb pliiatsi joon tihti läbi värvi kumama. Seega tuleks võtta julgus pildi maalimist alustada kohe nullist pintsliga. See harjumatu lähenemine nõuab ainult julgust ning tegelikult ei saa suurt midagi untsu minna. Kustukummi asemel saad seina maalimise puhul kasutada märga käsna või lappi, millega valesti läinud pintslitõmme olematuks teha.

Klaas – salapärane materjal,  mis pakub fantaasiaküllaseid ja eksklusiivseid lahendusi

Klaas – salapärane materjal, mis pakub fantaasiaküllaseid ja eksklusiivseid lahendusi

Klaas on igapäevaselt meid ümbritsev, mis oma olemuselt on lihtne, loogiline ja arusaadav, kuid samas salapärane ning fantaasiale palju võimalusi pakkuv materjal nii interjööris kui eksterjööris. Materjalina tundub klaas habras, kuid oma omadustelt on see siiski uskumatult tugev, raskesti kuluv ja läbipaistev materjal, millest saab valmistada väga vastupidavaid ja omapäraseid praktilisi lahendusi kodukaunistamiseks.

Vanadest ustest köögimööbel

Vanadest ustest köögimööbel

Esimesest pilgust on selge, et vastupidav lakitud männivineer ei ole köögikappideks kuigi tavapärane valik. Tõtt-öelda ei osanud keegi asjade sellist käiku aimata ka materjali sünnihetkel möödunud sajandi keskel. Saatuse tahtel said viie-kuuekümnendatel tehtud uksed „uueks teenäitajaks köögimööbli maailmas“. Oleme külas Taanis Kopenhaagenis firma Genbyg poes. Genbyg tähendab taani keeles taaskasutust ning selle koordineerimine ongi nende põhitegevus. Tulemus on hämmastav!

Hüdroisolatsioon – kuidas teha kvaliteetselt ?

Hüdroisolatsioon – kuidas teha kvaliteetselt ?

Saunu, vannitube, duširuume jt märgi ruume planeerides tuleb tagada konstruktsioonide veekindlus. Pinda ei saa vettpidavaks keraamiliste plaatide paigaldamisega, kuna plaadisegu ning vuukide täitmiseks kasutatav tsementalusel vuugitäidis on poorne ja loob veele ja niiskusele suurepärase tee aluspinda tungimiseks. Niiskuskahjustuste, hallituse ja bakterite tekkimise vältimiseks tuleb märgades ruumides plaatide alla alati paigaldada hüdroisolatsioon.

Hüdroisolatsioonilt ei tasu kokku hoida

Hüdroisolatsioonilt ei tasu kokku hoida

Hüdroisolatsioon on märja ruumi loomulik osa. See aitab vältida konstruktsiooni niiskuskahjustusi, mis loovad soodsa keskkonna tervisele ohtlike mikroobide ja hallitusseente paljunemiseks. Silmaga ei pruugi hallitust veel näha olla, kuid organism hakkab juba ringilendlevatele hallitussseente eostele reageerima, võivad tekkida hingamisteede viirusnakkused, isegi kopsupõletik ja allergia. Liigse õhuniiskuse ja hallituse tekke tunneb ära mitmete ruumis toimunud muutuste järgi nagu kopituse lõhn, punsunud värv või katteplaadid.

Kodu täis rahu ja soojust

Kodu täis rahu ja soojust

Mõni hakkab kokku hoidma siis, kui priiskamist ei saa enam lubada, mõni hoiab kokku sellepärast, et kõigel olnul on tuleva suhtes tähendus. Kodus, kus peetakse loomulikuks hoida tallel ka eelmiste elude asju, käis helisid püüdmas Ell-Maaja Randküla. Ehitusbuum sünnitas pealinna hulgi uusi elurajoone ja asumeid ning muutis mitmeid paiku tundmatuseni. Täna tundub uskumatuna, et veel mõned aastad tagasi võimutses selles Kakumäe rajoonis üksikute vaevaste puudega võsa.

Vana maja nägu korda

Vana maja nägu korda

Iga aasta alguses premeerib Tallinna Kultuuriväärtuste Amet paremini restaureeritud mälestisi, miljööalade hooneid ja keskkonda sobivaid uusehitisi. Linn valis tänavu juba seitsmendat korda välja parimad aasta jooksul restaureeritud majad. Konkursi eesmärk on tunnustada kultuuripärandit hindavaid omanikke, arhitekte ja arendajaid, kelle ühise töö tulemusena lisandub linnapilti igal aastal kaunilt restaureeritud maju, stiilseid värvilahendusi ja ajaloolist keskkonda arvestavaid uushooneid.

Polüuretaansoojustusmaterjalid

Polüuretaansoojustusmaterjalid

Toiduained kallinevad, tarbimine langeb, tööstus kuivab kokku, inimeste arv maailmas kasvab. See, mis oli sada aastat stabiilne, hakkab nüüd ajalooks muutuma. Enamus energialiikidest on kallinenud. On viimane aeg otsustada, mille arvelt hakata kokku hoidma. Mõjusaim viis selleks on säästa eluruumi kütte pealt. Kas vahetada praegune kütus odavama kütuse vastu või hakata hoopis vähem kütma? Ükskõik millise küttesüsteemi või kütuse peale te säästes panustada sooviksite, tekitab ärevust iga algav kütteperiood. Küttekulude vähendamiseks on oluline soojustada oma kodu korralikult ning lasta seda teha välja õppinud spetsialistidel.

Pädaste mõis pakub nii uut kui vana!

Pädaste mõis pakub nii uut kui vana!

Muhumaa lõunarannikul asub saare ainus säilinud mõisaansambel – Pädaste. Maakividest laotud aia sees on ajahambale vastu pidanud nii peahoone, mille fassaad vaatab merele, selle esine muruväljak kui ka mõlemale küljele jäävad abihooned. Kõik need hooned pärinevad 19. sajandi lõpust ja esindavad viimast moodi. 1870. aastatel tegi võimsa „comebacki“ neogootika, millest mõjutatult lasi mõisaomanikest Buxhoevdenite perekond peahoone rüütada moekasse kuube. Sakmelised karniisid, astmikfrontoon fassaadil ja tagaküljel, efektsed nurgatornid ja raidkivivapp peaukse kohal olid kantud Inglimaal levinud Tudori stiili tuultest.

Tallinna oma maja

Tallinna oma maja

Tallinna-maja kõige lühem kirjeldus oleks, et tegemist on puidust 2-3-korruselise kortermajaga, millel on kivist trepikoda. Just selliseid maju ehitati küll kõikjal Eesti- ja Liivimaa linnades, kuid enim siiski Tallinnas, kuid seda väga kindlal perioodil ning selgel põhjusel: nimelt kehtestati Vene tsaaririigi seadusega, et varasema kahe puittrepikojaga majade asemele võib hakata ehitama vaid ühe kivitrepikojaga maju. Väidetavalt on ligi 90% 1920. aastate lõpul ja 1930. algul Tallinnas valminud puitelamud kivitrepikojaga ning säilinud on selliseid maju pealinnas üle viiesaja.

Loomingulised ja värvilised

Loomingulised ja värvilised

Nõnda võiks ajakirja Kodu & Aed tänavuse võistluse Kodu Kauniks põhjal iseloomustada Eesti kodu. Üheksandat korda toimunud konkursil osales 80 kodu. «Kui võistluse algusaastail oli näha, et inimesed püüdsid võimaluste avardudes kodukujunduses kõike proovida, siis praegu on ülekaalus isikupärased ja teadliku valikuga loodud elamised. Eesti kodud on loomingulised, värvilised ja terviklikumad kui kunagi varem,» võtab žüriiliikmete seisukoha kokku ajakirja Kodu & Aed peatoimetaja Eve Veigel.

Keldrid ja pööningud elamispinnaks?

Keldrid ja pööningud elamispinnaks?

Ühel päeval avastad, et senine korter või maja on kuidagi kitsaks jäänud. Minema kolida ei taha. Aga on ju ometi kasutamata kelder või siis avar pööning, kus vedelevad vaid vanad Visu suusad... Kas ja kuidas selline eluruumidega alla- või ülepoole liikumine üldse võimalik on? Aivar Sigur Uponor Eestist rõhutab: "Keldrisse või pööningule eluruumide ehitamisel on loomulik eeldada, et sealne elukeskkond ei erineks tavapärasest." Ning täpsustab, millele tuleks erilist tähelepanu pöörata.

Riiulid ja kapikesed ehk kuhu panna asjad

Riiulid ja kapikesed ehk kuhu panna asjad

Kui asju ei oleks, poleks ka probleemi nende paigutamisega. Paraku vajab enamik inimesi asju samuti nagu õhku - ja probleem jääb. Kuidas seda lahendada? Kui vaadata müügisalongidesse ja kataloogidesse, on kappide-riiulite valik päris suur. Kohati küll pisut ühetaoline, kuid päris ilma ei tohiks jääda keegi. Paraku (või õnneks) pole majad ehitatud poest saadaolevat mööblit arvestades ja pakutavad komplektid ei pruugi neisse hästi sobida/mahtuda.

Leninid ja pühakud

Leninid ja pühakud

Kunagine hobusetall Tallinna vanalinnas renoveeriti ehedate materjalidega Soome arhitektuuribüroo puhke- ja esindusruumideks. Paekiviseinad kombineeriti klaasi, terase ja puiduga võimalikult suure materjalide kontrasti saavutamiseks. Tänapäevase väljapeetuse taustal laiutab elutoa seinal isakene ise – Lenin! Ja toas teine! Ja kolmaski! Magamistoas aga pikutatakse Neitsi-Maarja valvsa pilgu all. Mida omanik küll sellise kombinatsiooniga mõelda võis? Aino Ingrid Sepp küsis järgi.

Imelised 38 m²

Imelised 38 m²

Aastal 1946 liideti Helsingi külge uusi piirkondi ja siis tekkis linnaosa nimega Etelä-Kaarela. 1950ndatel oli siin suur ehitustanner: väikeste majade ja neid ümbritsevate aedade vahele kerkisid korrusmajad. Aastal 1959 sai üks osa sellest piirkonnast elanike soovil ja Helsingi linnavalitsuse otsusega uue nime – Kannelmäki. Samal aastal ehitati siia ka esimene ostukeskus. Peaaegu 50 aastat hiljem on ostukeskus oma paremad päevad seljataha jätnud, sellest ei jää sügisestel ja vihmastel päevadel oma nutvate nurkadega just kõige paremat muljet.

OMA MAJA VANALINNAS

OMA MAJA VANALINNAS

Tallinnas Rüütli tänaval, Niguliste kiriku ja Rootsi-Mihkli kiriku vahelisel tänavalõigul asub üks keskaegne hoone, kus alles mõne nädala eest lõpetati restaureerimistööd. Rüütli 12 restaureerimine kestis oodatust märksa kauem, võttes koos uuringute läbiviimise ja vahepealsete pausidega ehituses aega ligi kaheksa aastat. Ette rutates peab mainima, et siinkohal kehtib banaalsena kõlav vanasõna „kaua tehtud, kaunikene”. Uushoonestusest kõneldes, vähemalt arhitektuuriväljaannetes, on esikohal arhitekti kui Looja mõte ehk Idee, millest parematel juhtudel siis arendaja kui arhitekti käepikenduse kaasabil vormub Maja.

Pinglagi – täiuslik punkt remondile.

Pinglagi – täiuslik punkt remondile.

Remont on peagi lõppemas: seintel on uus tapeet, pakettaknad kaitsevad õuemüra eest. Ja siis, heites pilgu üles, leiate, et lagi ei vasta interjööri tehtud investeeringutele. Mõte lae remondist tavaliselt kohutab. See seondub eelkõige vajadusega katta mööblit ja põrandat kilega, et kaitsta neid krohvi ja värvi eest. Lae viimistlemisel on mitu lahendust: traditsiooniline lae valgendamine, ripplagi või kipsplaatide kasutamine. Kõigi nende võtetega kaasnevad ruumi kõrguse vähenemine, tolm ja ehituspraht. Kas on võimalus seda vältida? On - pinglagi – kindel, puhas ja mugav.

Taanis tuntud, aga meil uudne Siporexi paneel

Taanis tuntud, aga meil uudne Siporexi paneel

Juba paarkümmend aastat on Taanis levinud tüüpprojektide järgi püstpaneelidest eramute ehitus. Püstpaneelidest ehitamise peamine eelis on majakarbi valmimise kiirus. Ka Soomes oli mõni aeg tagasi selline ehitusviis üsna levinud. Siis aga hakati eelistama teisi ehitusmeetodeid. Sel aastal valmib naaberriigis aga taas kümmekond püstpaneelidest eramut, kuna ehitusmaterjalitootja H+H Siporex on taas alustanud selle meetodi rakendamist. Eestiski on esimene püstpaneelmaja viimistlusjärku jõudnud. Kohila lähistele püstitatud maja karp valmis nelja nädalaga. Montaažitöö tegid vaid kolm ehitajat. Paneelide paigaldamiseks kasutati tavalist autokraanat.